|
25.04.2024
Eile alustas Viimsi kolme võiduni peetavaid Eesti meistrivõistluste veerandfinaalmänge Tartus sealse Tartu Ülikool & Maks ja Moorits vastu.
|
|
| Kommenteeri |
|
24.04.2024
Korvpalli Eesti Meistriliiga veerandfinaalseeria läheme kokku Tartu Ülikool Maks& Mooritsaga. Kuigi põhihooajal jäi mängude seis 0:2 tartlaste kasuks ja hea meelega lükkame favoriidikoorma värske peatreeneri Priit Vene õlgadele, ...
|
|
| Kommenteeri |
|
23.04.2024
Korvpalliklubi Viimsi neli noortemeeskonda, sh U12, U13, U14 ja U19 poisid läbisid edukalt põhiturniiri ja veerandfinaalid, millega on juba endale kindlustanud koha noorte Eesti Meistrivõistlustel nelja parima ...
|
|
| Kommenteeri |
|
|
|
| Kahjutut energiajooki pole olemas (0) |
| 15.10.2013 |
| Kuigi see, et lapsed on tagasi koolis ja teadmiste omandamine on taas alanud, on oma loomult positiivne, kaasneb sellega ka mõningaid ohtusid, millel tasub silma peal hoida. Tihti kasutavad nii nooremad kui vanemad õpilased kas tundidevahelist või –järgset aega selleks, et Viimsi poodidest erinevaid energiajooke osta, mis seal vabalt müügis on. Väide sellest, nagu oleksid energiajoogid kahjutud, on siiski puhas müüt. |
|
|
|
Kuulus kokk Jamie Oliver on väga tabavalt märkinud, et energiajoogid on lastele nagu kokaiin. Tihti arvatakse, et energiajook on karastusjook. See on väga ekslik arusaam, kuna neis on tavapärasest oluliselt suurem kofeiini, tauriini, guariini, ginkgo, glükoronolaktooni, muude toimeainete ja taimsete ekstraktide sisaldus.
Tauriini suuremad kogused võivad tekitada käitumishäireid. Glükoronolaktooni müük on paljudes riikides lausa keelatud. Väidetavalt olla seda ainet kasutatud Vietnami sõja ajal sõdurite võitlusvõime suurendamiseks.
Guariin on kofeiinile sarnane erguti, mille liigtarbimine tekitab kõhuhädasid, peavalu, unetust, närvilisust, kiireid südamelööke ja ärevust. Kofeiini mõju võimendub teiste ainetega koosmõjul. Ginkgo on küll ravimtaim, mis stimuleerib peaaju tegevust, kuid erinevate ergutavate ainetega tema toime võimendub ning sarnaselt kofeiinile muutub see ohtlikuks.
Milline on energiajoogi mõju ühele kasvavale organismile? Tema vererõhk tõuseb ja kui tal on vähegi nõrgemad veresooned võib tugeva pinge korral tekkida insult, mis võib lõppeda äkksurmaga. Eriti ohtlik on energiajookide tarbimine koos alkoholiga või sporti tehes, kus lapse organism saab eriti suure koormuse.
Energiajookide liigtarbimise tunnusteks on isutus, halb enesetunne, kollaseks muutunud nahavärv, pigistustunne rinnus, südamekloppimine, töövõime langus. Sellest võivad kujuneda südamerütmihäired kogu eluks.
Meditsiinitöötajana keelustaks ma üldse energiajookide vaba kättesaamise ära. Samuti olen seisukohal, et energiajookide alane ennetustöö peaks 7. või 8. klassi asemel algama juba 3. ja 4. klassist, kuna meie lapsed puutuvad järjest nooremas eas nendega kokku. Ja et ennetustöö oleks tõhus, on oluline väga visualiseeritult neile näidata, millist mõju võib põhjustada energiajookide tarbimine.
Sarnaselt alkoholi- ja purjus peaga tundmatus kohas ujuma mineku alase ennetustööga peaks ka energiajookide alane ennetustöö olema pidev. Kuigi näiteks Viimsi kool teeb koos noorsoopolitseiga head tööd nende tarbimise piiramiseks, siis sellest üksi jääb väheks. Efektiivse ennetustöö puhul on väga oluline ka perekonna roll.
Raske on lastele rääkida energiajookide kahjulikkusest, kui vanemad ise ei näitavad teist eeskuju ja kodudes neid kasutatakse. Väikesele kasvavale organismile on ta mõju tunduvalt suurem. Ei ole vaja tahtlikult mürgitada oma last või kujundada nendes tervisele kahjulikke tarbimisharjumusi. Kui nad nii noorelt hakkavad selliseid ained nii varases eas tarbima, võib nende eluiga jääda väga lühikeseks.
Kriitiliselt tuleks suhtuda ka põhjustesse, miks lapsed ja noored hakkavad energiajooke tarbima – sarnaselt täiskasvanutega võib selle taga olla suur õpikoormus ja tohutu üleväsimus. Seega tasub lapsevanemal hoida silma peal ka sellel, milline on lapse koormus üleüldse ning kus vähegi võimalik aidata ka lapsel endal seda jälgida.
Kuigi tänasel hetkel puudub Eestis energiajookide müüki reguleeriv seadusandlus, paneks siiski kõikidele poemüüjatele südamele, et nad ei müüks lastele energiajooke. See võib saada saatuslikuks ka nende enda lastele.
Erinevalt Prantsusmaa, Taani ja Rootsi eeskujudest ei pea me ootama seda, et mõni koolilaps energiajoogi liigtarbimise tõttu oma elu kaotab, nagu nendes riikides. Moraalselt saab käituda ka ilma seda reguleeriva seadusandluseta.
Kristina Kams, tervishoiu spetsialist |
| Kommenteeri |
|
|
|
